Ja meist tehtud foto millest endale koopiat palusime on ka kenasti EPL-is näha…
Foto: Arno Mikkor
land rover
Rajaluure vol II
Tänu Kristjanile ja Andrusele on veel natuke pilte lisada…
Rajaluure -29ºC
Käisime Land Roveri klubi ürituse tarbeks rajaluuret tegemas. Hommikune -29ºC temperatuur tekitas tunde, et seekord jääb minemata. Aga üllatuseks läks LandLord II mõningase masseerimise peale käima ja sõit algas.
Uskumatu oli see, et masin ronis jorisedes läbi kohati põlvini ulatuvast pehmest lumest. Landy masin küll otsustas mingil hetkel, et vajab siiski eelmiselt õhtul maha võetud jahutusventilaatorit. Aga muidu oli töökas päev – üleliigse oksapesu vältimiseks lõikasime teed puhtamaks ja kontrollisime üle kas masinad ürituse ajal planeeritud trassilt ikka läbi pääsevad. Agaratele süüdistajatele kohe infoks: Eesti Land Roveri Klubi ürituste ajal liiguvad klubi autod kas avalikel teedel või maaomanikega kokkuleppel eraomanduses olevatel territooriumitel. Oleme endale ise reeglid kehtestanud…
Muuhulgas kohtasime arutus koguses metsloomi. Kõige elamuslikum oli kohtumine kahe põdraga kellega tiheda metsa sees oleval teel ninapidi kokku jooksime. Loomulikult lasid põdrad võsa ragistades enne varvast kui oma fotokad välja saime.
Metsas…
Metsas käidud. Kohale jõudes paistis ilus päike ja lumi oli põlvini. Pisuke pildiseeria kah juurde.
Metsa…
Pakime asjad ja lähme metsa. Lakukivi sai loomadele juba vana aastal kohale viidud, hetkel vaatame ringi kust saada üks heinarull, et ka see metsa viia. Loomadel on ju sellise lumega raske toitu kätte saada. Seekord lähme lihtsalt ilusat (hetkel Pärnus küll kummaliselt udust) ilma nautima.
Pilt on tehtud paar päeva tagasi kui paistis ka kena päike.
What's up, duck?
Piisavalt pikk vaheaeg on vahele jäänud, pisuke ülevaade sellest mis vahepeal toimunud.
Sai ette võetud reis Kasahhi. Astana (vana nimega Tselinograd) sai pealinna staatuse 1997 aastal. Sellest ajast käib seal meeletu ehitus. Sisuliselt on kogu linn tuttuus, läikiv ja sini-kuldsetes värvides. Ametlik põhjus sinnaminekuks oli peaministri visiit aga olgem aus, mingist hetkest me ülejäänud IT seltskonnaga “irdusime” ametliku delegatsiooni tegevustest ja ajasime oma, IT asju. Mis neid õlletehaseid jms ikka külastada, seda enam, et õlut ma ju ei joo 😉
Lühidalt kokku võttes paistis seekordne visiit resultaatide poolest vaat, et parim välja. Aga noh, eks nende idamaadega on keeruline asju ajada. Seda siis meie, euroopaliku arusaama kohaselt. Eks näis mis tulevik toob.
Peaministri visiidi üks eesmärke oli avada Astanas ka Eesti Vabariigi aukonsulaat. Pildil siis ka fotomälestus sellest üritusest. Esiplaanil Andrus Ansip, Marina Kaljurand ja Eesti aukonsul Bibigul Balpyk. Kui ametlik osa läbi sai siis paluti seltskond uhkelt kaetud laua juurde kus… eestlased lasid head ja paremat lipsu taha, kohalikud aga vaatasid pealt. Ramadan, mis sa ikka teed… Continue reading “What's up, duck?”
Ring peale Euroopale. Mõtteid.
Soh, nüüdseks on peaaegu nädal möödunud meie tagasitulekust. Emotsioonid on mõnevõrra vaibunud ja ehk kannatab juba ka reisil tekkinud mõtteid vaikselt heietama hakata. Mõtted on minu omad, seega ei pretendeeri nad absoluutse tõe allikaks. Pigem ikka arutamiseks, ehk lahmin liialt? Continue reading “Ring peale Euroopale. Mõtteid.”
Ring peale Euroopale, kokkuvõte
Reisi kokkuvõtteks ka natuke statistikat (GPS track):
Reisi aeg: 19 päeva 6 tundi 18 minutit ja 28 sekundit (arvestamata ülesõite laevadega)
Reisi kogupikkus: 7280 km
Läbitud riike (17 riiki, osad neist mitmekordselt): Rootsi, Taani, Saksamaa, Holland, Belgia, Prantsusmaa, UK, Šveits, Liechtenstein, Itaalia, Sloveenia, Austria, Ungari, Slovakkia, Poola, Leedu, Läti
Fotosid: ligi 1000 (toimetamata kujul)
Reisi keskmine: kiirus 67 km/t
Keskmine kütusekulu: Euroopas ca 9,6 l/100 km, Baltikumis/Rootsis ca 10,4 l/100 km. (Sellest hiljem…)
Ring peale Euroopale X
Ungaris pidin mina Katile lubama kõikvõimalikke teenuseid osutada, et saaks sõita läbi Egeri linnast. Miks? Sest seal toimusid minu poisikesepõlve ilmselt kõige köitvama raamatu – Géza Gárdonyi “Egeri tähed” – sündmused. Ma mäletan siiani kuidas ma lugesin ennast selle peakangelase, Gergely Bornemissza osasse nii sisse, et võitlesin unes Egeri kindluse kaitsjate juhi, kangelasliku István Dobó kõrval kaitstes Egeri kindlust laviinina peale langevate türklaste eest.
Egeri kindlusest pole suurt midagi järel, õigemini sellest originaalsest osast mis seisis seal 1552 aastal kui raamatus jutustatud lood toimusid. Mingi osa on taastatud aga olgem aus, see tundus nagu euroremondi läbiteinud olevat. Kuidagi kunstlik. Aga sel polnud ju tähtsust. Ma olin Egeris! Katsusin neid müüre ja raamatu sündmused tulid nii värsketena meelde. Peaks selle raamatu kusagilt üles otsima ja jälle lugema…
Sealt edasi oli meie reis suhteliselt sündmustevaene. Ainukese üllatusena oli seekordne läbisõit Poolast palju mõnusam kui eelmistel kordadel. Kuni Lublini linnani oli seda kiirenda-pidurda sõitu piisavalt. Sealt edasi, pea-aegu kuni Suwalki piirilinnani aga vaat, et tühi, asulatevaba ja korralik maantee. Sõbralike pikamaajuhtidega lobisedes sõitsime Poolast sisuliselt ühe päevaga läbi.
Leedu-Läti olid juba nagu oma tagahoov, millest saime samuti ühe päevaga läbi.
Ja me olimegi kodus.
Ring peale Euroopale IX
Kolistasime siis mööda kõrvalteid Austria poole. Eelmist reisi meenutades oli meil selge arusaamine, et peame leidma mingi muu tee Poola läbimiseks. Traditsiooniline Poola transiit meenutab Tallinna kesklinnas foorist foorini kiirendamist. Uurisime siis kaarti ja avastasime, et kui põikame hoopiski Sloveenia-Ungari-Slovakkia kaudu siis satume Poolas 9 ja 19 maantee peale mis pidid pikamaa autojuhtide (kellega me CB raadiovõrgus aeg-ajalt lobisesime) sõnul märksa parem tee olema. Seega, lehvitasime Itaalia-Austria piiri lähedal ummikus kõrval liikuvale Eesti numbritega autos sõitvale perele ja keerasime nina Sloveenia poole. Continue reading “Ring peale Euroopale IX”