Kogu maa elektrifitseerimine

Kodumaal toimuvad suuremad sündmused siis kui teiselpool lompi oma tööasju ajan. Nagu alati…

Igatahes, kes on igasugu seriaalide huviline siis teadku, paari aasta pärast jõuavad teie ekraanile uued ja huvitavad seriaalid – huvitavamad ehk Elementary (esimese hooaja esilinastus täna kanalil CBS) ja Arrow. Ja neile kes peavad lugu täna Eestis nähtavat Auction Hunters reality-show‘d ei pea pettuma – siitpoolt lompi on tulemas terve plejaad sarnaseid tegelasi erinevates show‘des kes erinevates seriaalides otsivad, lammutavad ja leiavad asju. Nii, et kui jõuate avatud turult ostetud elektri kinni maksta saate vaadata.

Sellega sujuva sissejuhatusega jõudsimegi põhiteema juurde – avatud turu elekter.

Sattusin täna lugema E24!-st Eesti Energia pressiesindaja Eliis Venniku suu kaudu välja öeldud selgitusi EE hinnakujunduse teemal. Mis minus loomulikult veel rohkem küsimusi tekitasid. Sellest tekkinud Näoraamatu jutulõng annab sellest ülevaate. Neile kes ligi pääsevad. Ülejäänutele, kokkuvõtvalt siis allpool.

Olen üsna kindel, et enamus Eesti elanikke ei tea neid fakte. Õigemini, neist ei räägita üldse või maetakse asjaosaliste poolt muu jutuvada sisse.

Asjaomased (valitsus)tegelased räägivad populistlikku juttu küll ühelt, küll teiselt poolt. Et näe, börsil võib hind olla hoopis madalam kui EE-s ja et tark ei torma. Ja avatud turg ikka parem. Ja, et murrame monopole.

Heakene küll. Võtame varuosadeks lahti need väited. Continue reading “Kogu maa elektrifitseerimine”

Kogu maa elektrifitseerimine

ACTA(ing) out III. Küsimused Reformierakonna poliitikutele

Mu tööreis USA-sse on pannud mind teatud mõttes ebamugavasse olukorda. ACTA-gate sündmused Eestis on alati minust (ajaliselt) ees. Selline bandwagoning tunne tuleb peale. Nagu ma oleks pisike närviline koerake kes (suuresti) juba möödunud auto peale klähvimas käib. Ja kui suuremad koerad on oma klähvimised klähvinud…

Nojah, see selleks. Klähviks ikkagi. Ehk on sellest abi.

Ma ei jõudnud õigeaegselt reageerida ja Riigikogu komisjonide ACTA-istungile oma küsimusi saata. Vaatasin istungi videosalvestust ja selline hea tunne tuli peale. Peetri sisukas ettekanne andis hea sissejuhatuse. Taavi Rõivas näitas oma poliitikuvõimeid hoides koosolekut ohjes. Teatud lootusekiir paistis – poliitikud võtavad inimesi kuulda… See käib Reformierakonna poliitikute kohta kuna Toivo poolt tehtud (telefoni)uuring näitas, et ainuke erakond mille poliitikute hulgas on ACTA toetajaid on Reformierakond. Mis on suhteliselt üllatav…

Continue reading “ACTA(ing) out III. Küsimused Reformierakonna poliitikutele”

ACTA(ing) out III. Küsimused Reformierakonna poliitikutele

Tilk. Tilga järel tilk…

Üldiselt on mul paks nahk, ilmselt tänu Nõuk. Liidus elamisele. Ja ma püüan kõigest väest järgida klassikaks muutunud laulusõnu, “Always look for the bright side of life…”*. Õnnetuseks on see järjest ja järjest keerulisem. Ja kui palju ka ei püüaks imbub sellest paksust nahast ikkagi läbi. Tilga järel tilk. Mis saab aga siis kui üks nendest tilkadest on see viimane tilk karikasse?

P.S. Hoiatus – kaootiliselt teemalt-teemale hüplev jutt.

Continue reading “Tilk. Tilga järel tilk…”

Tilk. Tilga järel tilk…

ACTA(ing) out II ehk järelmõtteid

ACTA lepingul on suuresti kaks poolt.

Esmalt juriidiline. Lepingute, kõigi lepingute eesmärk on selgelt ja üheselt arusaadavalt sõnastada lepingu osapoolte tahe. Üheselt arusaadavalt just seetõttu, et välistada ähmaselt sõnastatud punktide erinev tõlgendamine ja nendest tulenevad vaidlused.

Teisalt sisuline. ACTA-t püütakse serveerida kui autorite kaitse lepingut. Kui palju sellest ACTA-st ikkagi kaitseb autoreid?

Eelmine ACTA-teemaline postitus tõi endaga kaasa terve laviini külastusi minu blogisse ja kontakte erinevatelt meediaväljaannetelt. Nüüd, tagantjärele sellele kõigele peale vaadates on ehk õige panna kirja need küsimused ja arvamused mida ma eelmisel korral ehk nii selgelt välja ei toonud. Püüan seda teha lühidalt ja konkreetselt. Ja jälle inimkeeles. Continue reading “ACTA(ing) out II ehk järelmõtteid”

ACTA(ing) out II ehk järelmõtteid

ACTA(ing) out ehk arvamusi seemnesööjast fooliumimütsikese kandjalt

No ei suuda ma siit NYC-ist piisavalt kiiresti reageerida asjadele mis Eestis toimuvad. Ja tegelikult ei olegi see nii määrav. Määrav on see, et iga inimene Eestis peaks võtma oma seisukoha kas ACTA või vähemalt selle ümber toimuva kohta. Täpsemalt siis selle kohta kuidas valitsev partei ja valitsus seda teemat käsitlenud on. Siin siis minu arusaam ja arvamus. Ja seekord pikemalt ja inimkeeles. Continue reading “ACTA(ing) out ehk arvamusi seemnesööjast fooliumimütsikese kandjalt”

ACTA(ing) out ehk arvamusi seemnesööjast fooliumimütsikese kandjalt

Mõtteid jooksvalt lindilt…

Mõni aeg tagasi rääkisin oma vanemale pojale, et lugesin kusagilt nagu oleks Eesti üks kõige ohutumaid kohti elamiseks (poliitiliselt, kliima jms poolest). Poeg mõtles natuke ja arvas selle peale, et peaks siit minema kolima. Eestis ei toimu midagi, isegi mitte loodusõnnetusi… Eks ta ole, noore inimese asi 🙂

See selleks. Eelmisel nädalal saime aga teada, et:

a) Eestis on EU üks pikematest töönädalatest;
b) Eestis on EU üks lühematest puhkustest;
c) Eesti Energia tõstab elektri hinda ca 30% (ja valitsust huvitab see üsna vähe)

Lisame siia juurde veel “tagasihoidlikke” fakte:

a)  Tööjõuga seotud maksud on palga suhtes ühed kõrgemad Euroopas.
b) Aktsiiside ja käibemaksutulud on majanduse mahu suhtes ühed kõrgeimad Euroopas
c) Eesti keskmine palk on oma ostujõult kaks korda väiksem kui EU-s keskmiselt

Paberi peal muuseas on Eesti EU üks edukamaid kui mitte kõige edukam majandus. Mis kena koht elamiseks! Kummaline ainult, et meie piiride taga ei ole märgata Euroopast meile trügivate majanduspõgenike horde. Ei tea miks, meil ju nii hea elada 😉

P.S. Tegelikkuses (palga ostujõust, mitte nominaalist tulenevalt) on hinnad Eestis ca 50% kallimad kui EU-s keskmiselt. Mitte 25% odavamad nagu E24! väitis.

Mõtteid jooksvalt lindilt…

Keskmiselt keskmisest

Kui juba siis juba.

Püüaks siis eelmises loos väljatoodud väidet “hinnad Eestis on keskmiselt 75% Euroopa hindadest” inimkeelde tuua.

Selle 75% väitega tuli välja Äripäeva Postimehe veebiversioon E!24 peale Eesti Ekspressis ilmunud artiklit kus ajakirjanik Saksamaal poes käies raiskas vähem raha kui Eestis (vaatamata ostetud lennukipiletitele ja ööbimisele). Ilmselt, et selgitada lugejatele, et pole need hinnad midagi nii kõrged. Samas, olgem aus, tegeliku pildi loomiseks oleks pidanud sinna juurde tooma ka Eesti keskmise palga võrdluse EU omaga. Püüame siis selle puuduse siinkohal parandada.

Euroopa keskmine palk 2010/2011 aastatel on 37 950 €. Eesti keskmine palk on sama allika teatel 11 750 € ehk enam kui KOLM KORDA VÄIKSEM (täpsemalt 3,23 korda) Euroopa keskmisest palgast. Ostujõu (PPS) võrdluses on vastavad numbrid 40 120 € ja 21 050 €.

Niipalju siis “rahustavast” väitest, et hinnad Eestis on 25% odavamad kui keskmiselt Euroopas.

Keskmiselt keskmisest

Kaugelt kodustele asjadele vaadates…

Et siis kaks kuud on kohe täis saamas siin Mikidemaal töötamisest. Olude sunnil pikenebki mu esialgu kahekuuline reis kuu võrra pikemaks. Saabki oma sünnipäeva rahus pidada 🙂 Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Eraettevõtlus pidavat olema selline püha asi millele riik ei tohiks nagu näppe vahele torkida. Et reguleerida millise hinnaga ja mida müüakse. Ühelt poolt nagu õige aga…

Continue reading “Kaugelt kodustele asjadele vaadates…”

Kaugelt kodustele asjadele vaadates…

Vaesed kütuseärimehed…

Toornafta hind 11. juuli 2008: $147
Diiselkütuse hind 11. juuli 2008, Statoil: 19.75 EEK

Toornafta hind 14. aprill 2010: $85 (-57,82%)
Diiselkütuse hind 14. aprill 2010, Statoil: 17.75 EEK (-11,27%) (17,79% koos aktsiisi ja km tõusuga, tänud Martin)

Hr. Saks Õliliidust anno 2008, “Toornafta hinna tõus toob paratamatult kaasa kütuse hinna tõusu”.
Hr. Saks Õliliidust anno 2010, “Kütuse hind ei sõltu toornafta hinnast, vaid toote (kütuse) hinnast maailmaturul /…/ no marginaal on vahest pool krroni…”

Ehk annaks Õliliidule postuumselt “2008 aasta Eesti suurima samariitlase” preemia. Loogikat järgides maksid nad 2008 aastal igale müüdud kütuseliitrile võimsalt peale…

That is all.

Vaesed kütuseärimehed…

Roheline kilekotist

© http://hostrise.com

Keskmise eestlasena ostan ma poest kilekoti, pakin oma ostetud nänni sinna sisse ja tarin koju. Kodus laon kauba välja ja panen kilekoti sahtlisse kust see hiljem meie kolmes erinevas prügikastis uuesti kasutuse leiab. Teoorias peaks meie eelsorteeritud prügi koos hoidev kilekott hiljem prügi töötlejate juures jõudma ümbertöödeldava plastiku hulka. Ja sealt siis, juba ümbertöödelduna uuesti kaupluse kassa juurde. Kuna ostmas käin ma kas Prismas või Selveris siis valdav enamus kilekotte meie majapidamises on biolagunevad. Aga muus osas peaks see ring siis just selline välja nägema.

Ma pole kindel kas spetsiaalsed prügikotid on samuti biolagunevad. Aga sõltumata sellest on minu jaoks arusaamatu kuidas kauplusest kassast ostetud kilekott peab olema aktsiisiga maksustatav aga prügikott mitte. Samuti nagu need pisikesed kilekotid mille sisse müüja kangekaelselt, vaatamata eraldi palvele seda mitte teha, kaupa kipub pakkima. Ka need ei kuulu aktsiisi alla. Ja nendega pole kodus peale äraviskamise muud suurt midagi peale hakata. Seda enam, et peale korralikku poeskäiku on nende väikeste kilekottide maht sama suur kui suure, kauba kojutoomiseks mõeldud koti oma. Continue reading “Roheline kilekotist”

Roheline kilekotist