Üldiselt on mul paks nahk, ilmselt tänu Nõuk. Liidus elamisele. Ja ma püüan kõigest väest järgida klassikaks muutunud laulusõnu, “Always look for the bright side of life…”*. Õnnetuseks on see järjest ja järjest keerulisem. Ja kui palju ka ei püüaks imbub sellest paksust nahast ikkagi läbi. Tilga järel tilk. Mis saab aga siis kui üks nendest tilkadest on see viimane tilk karikasse?
P.S. Hoiatus – kaootiliselt teemalt-teemale hüplev jutt.
Viimasel paar ööd on mitmetel põhjustel olnud unetud. Olgu see siis selle harjumatu kuumuse või asjade pärast mida oli vaja läbi mõelda ja analüüsida. Et mõtted kinni ei jookseks võtsin aeg-ajalt ette mõningad muid lugemismaterjale. Et puhata ja et olla natuke pädevam selles mida Eesti Vabariigi valitsus plaanib ette võtta taastuvatest allikates toodetava energia populariseerimiseks.
Kõigepealt ehk natuke põhifaktidest.
Elekter
Eesti on mõnevõrra omapärases olukorras. Tema põhilised elektrienergia tootmise allikad on konsentreerunud Kirde-Eestis, põlevkivi leiukohtade vahetus läheduses. Sellega seonduvad kaks probleemi.
Esmalt, energiajulgeolek. Lühidalt, nupp mis kontrollib sisuliselt kogu Eesti elektritootmist asub Venemaa kontolli all. Piisab vaid sellest, et elektrijaamade jahutusvee tase alaneb vähem kui 1 meetri võrra ning sisuliselt kõik Eestit elektriga varustavad jaamad tuleb sulgeda. Kas see oht on olemas? Viimased uudised Venemaalt räägivad nii mõnestki terrorirünnakust elektrijaamadele. Oht, et mingil hetkel lasevad “tšetšeeni terroristid” õhku Narva veehoidla lüüsid ja Venemaa laiutab selle peale käsi – “terroristid, you know…, Venemaa ju teadupärast ei kasuta energiat kui relva…”
Teisalt on probleem selles, et tulenevalt energiatootlikuse konsentreeritusest on valdav osa elektrisüsteemist “ühepoolne” ehk mõeldud elektri transportimiseks Kirde-Eestist mujale Eestisse, mitte vastupidi. Mis sisuliselt välistab nn. distibuted generation põhimõttel töötava elektritootmise kasutuselevõtu Eestis, vähemalt aastani 2020 (sellest allpool).
Soojusenergia
Vastavalt Eesti Valitsuse määrusele “Energiatõhususe miinimumnõuded” ei tohi 1m2 kortermaja pinna energiakulu ületada 150 kW/t aastas. Tänu sellele, et valdav osa Eesti elamuressursist on pärit NSVL-i aegadest ning seetõttu on ebapiisava ehituskvaliteediga on erinevatel hinnangutel tegelikult Eestis see number kusagil 300 kW/t juures aastas. Eestis on sellist, madala energiatõhususega elamispinda ca 25 miljonit m2 ning seal elab ca 1 miljon eestimaalast. Iga-aastase raisatud, õue köetud energia mahu saate ise välja arvutada. Kolossaalsed arvud.
Mida siis teha saaks?
Continue reading “Valitsusest ja taastuvenergiast, veelkord”
Kui kuulata meie valitsevate parteide tegelaste sõnavõtte siis jääb mulje, et nad ka magades mõtlevad sellele kuidas Eesti inimeste elu paremaks teha. Sedavõrd üllad sõnavõtud ja hüüdlaused – viie rikkama, populaarsema vms hulka. Reaalsuses tunduvad mulle aga nende sõnavõtud samasugused nagu need mille kohta ühe kuulsa eesti filmi tegelane arvas, “Kus sul, partorg, on ikka sõnad – proletariaadi diktatuur ja … Kuulan sind, päike paistab, silma vajub kinni…”.
Ma olen paaril korral mauranud teemal kodune energiatootmine. Selle võludest, müütidest ja valudest. Ja jõudnud igal korral tõdemuseni, et kuna koduse energiatootmise esialgsed investeeringud on liiga suured ja riigipoolne tugi olematu siis on Eestis kodune energiatootmine vaid rikkama ühiskonnakihi “kiiksuga” liikmete eralõbu. Riiklikult toetatakse pigem riigi omanduses oleva Eesti Energia edusamme karjääride suuremaks/sügavamaks kaevamisel ning ““Sõõrumaa-pole-kuidagi-seotud” seaduse” kaudu vaid teatud taastuvenergia ettevõtteid. Kuluaarides viidatakse sellele, et igasugu selliste kodus taastuvenergia tootmise toetamise programmideks on väga keeruline saavutada poliitilisi kokkuleppeid.
Ma isegi usuks seda kui poleks pisikest uudist Inglismaalt mis teadupoolest on üks vanema ja arenenuma demokraatiaga riike maailmas. Sealsed poliitilised debatid võtavad teinekord aastakümneid aega enne kui midagi kokku lepitakse. Selle uudise taga olev kokkulepe aga saavutati väga lühikese aja jooksul.
Millega siis tegu? UK-s pandi 2010 aasta aprillist käima Feed-In Tariffs programm millega kompenseeritakse koduses majapidamises elektri tootmist. Lühike tsitaat:
If an average household, for example a three or four bedroom house, installed solar PV panels that generate electricity, the Feed-In Tariffs would provide the following benefits:
The electricity generated would pay the homeowner £836 (ca 15 700 EEK) a year tax-free
Remaining electricity costs would be reduced from £450 to £300: saving £150 (ca 2 820 EEK)
Therefore the total benefit would be £986 (ca 18 500 EEK) per year
This is based on an average use of 4,500kWh of electricity per year and the installation of 2.5kW of solar PV panels.
Continue reading “Eesti valitsus – kas keskkonnateadlik saamatus või tahtmatus?”
Vahepealne aeg on väga kiire olnud. Aga sellest siis kui midagi käegakatsutavat toimuma hakkab. Igatahes paistab, et mu elus on ees ootamas suuremad muudatused.
Minu silmatera, NOW! Innovations võitis Eesti Innovate!100 poolfinaali ja lülitati “100 World’s Most Promising Tech Startups” nimekirja. Loodetavasti annab see meile suuremat tuult tiibadesse…
Vahepeal on kaks sõbrannat välismaalastele mehele läinud. Ühen neist sai isegi pulmas käidud. Õnne neile mõlemale, nii USA-sse kui ka Inglismaale.
Ja veel, kuna Strandberg jätkab siis mina lahkusin. Nagu lubatud. Parafraseerides ammu aegu tagasi EÜE kokkutulekul loosungina kõlanud “Rahu saab teha ka ilma rahutuvideta” deviisi siis loodetavasti saab keskkonnateadlikku elu elada ka ilma “roheliste füüsikute ja pragmaatikute” parteisse kuulumata.
That is all. For now.
Nagu vaat, et iga esialgu keerulise, et mitte öelda võimatuna paistva eesmärgi saavutamine on reaalses elus üldjuhul üsna lihtne tegevus. Mõtestatud ja hoolikalt planeeritud, kuid ikkagi üsna lihtne. Nagu paljud muudki asjad maailmas.
* Tegele aktiivselt populismi ja “mulla tootmisega” mille tulemusena kaotad enda ja oma perekonnaliikme “ülemvõimu” vastvalminud erakonnas,
* Lase väheste järelejäänud lojaalsete pooldajate delegeeritud/volitatud häältega ennast uude juhatusse hääletada,
* Leia endale andunud ja kuulekas partiekaaslane ja orkestreeri üldkogu otsuste tühistamise hagi esitamine,
* Hääleta koos kogu ülejäänud juhatusega otsuse poolt millega otsustatakse hagiga mitte nõustuda ja palgatakse advokaat erakonna esindamiseks kohtus,
* Leia veel kaks senise mõjujõu ja võimu vähenemisest kibestunud juhatuse liiget ning valeta teadlikult kohtunikule, et erakonna juhatus on volitanud teid sõlmima kohtuvälise kokkuleppe ja nõustu üldkogu otsuste tühistamisega.
Et voilà, võim erakonnas üle võetud…
Continue reading “Sarjast “Sada sigadust sõbrale” ehk kuidas üht erakonda üle võtta”