Valitsusest ja taastuvenergiast, veelkord

Viimasel paar ööd on mitmetel põhjustel olnud unetud. Olgu see siis selle harjumatu kuumuse või asjade pärast mida oli vaja läbi mõelda ja analüüsida. Et mõtted kinni ei jookseks võtsin aeg-ajalt ette mõningad muid lugemismaterjale. Et puhata ja et olla natuke pädevam selles mida Eesti Vabariigi valitsus plaanib ette võtta taastuvatest allikates toodetava energia populariseerimiseks.

Kõigepealt ehk natuke põhifaktidest.

Elekter

Eesti on mõnevõrra omapärases olukorras. Tema põhilised elektrienergia tootmise allikad on konsentreerunud Kirde-Eestis, põlevkivi leiukohtade vahetus läheduses. Sellega seonduvad kaks probleemi.
Esmalt, energiajulgeolek. Lühidalt, nupp mis kontrollib sisuliselt kogu Eesti elektritootmist asub Venemaa kontolli all. Piisab vaid sellest, et elektrijaamade jahutusvee tase alaneb vähem kui 1 meetri võrra ning sisuliselt kõik Eestit elektriga varustavad jaamad tuleb sulgeda. Kas see oht on olemas? Viimased uudised Venemaalt räägivad nii mõnestki terrorirünnakust elektrijaamadele. Oht, et mingil hetkel lasevad “tšetšeeni terroristid” õhku Narva veehoidla lüüsid ja Venemaa laiutab selle peale käsi – “terroristid, you know…, Venemaa ju teadupärast ei kasuta energiat kui relva…”
Teisalt on probleem selles, et tulenevalt energiatootlikuse konsentreeritusest on valdav osa elektrisüsteemist “ühepoolne” ehk mõeldud elektri transportimiseks Kirde-Eestist mujale Eestisse, mitte vastupidi. Mis sisuliselt välistab nn. distibuted generation põhimõttel töötava elektritootmise kasutuselevõtu Eestis, vähemalt aastani 2020 (sellest allpool).

Soojusenergia

Vastavalt Eesti Valitsuse määrusele “Energiatõhususe miinimumnõuded” ei tohi 1m2 kortermaja pinna energiakulu ületada 150 kW/t aastas. Tänu sellele, et valdav osa Eesti elamuressursist on pärit NSVL-i aegadest ning seetõttu on ebapiisava ehituskvaliteediga on erinevatel hinnangutel tegelikult Eestis see number kusagil 300 kW/t juures aastas. Eestis on sellist, madala energiatõhususega elamispinda ca 25 miljonit m2 ning seal elab ca 1 miljon eestimaalast. Iga-aastase raisatud, õue köetud energia mahu saate ise välja arvutada. Kolossaalsed arvud.

Mida siis teha saaks?

Continue reading “Valitsusest ja taastuvenergiast, veelkord”

Valitsusest ja taastuvenergiast, veelkord

Eesti valitsus – kas keskkonnateadlik saamatus või tahtmatus?

Kui kuulata meie valitsevate parteide tegelaste sõnavõtte siis jääb mulje, et nad ka magades mõtlevad sellele kuidas Eesti inimeste elu paremaks teha. Sedavõrd üllad sõnavõtud ja hüüdlaused – viie rikkama, populaarsema vms hulka. Reaalsuses tunduvad mulle aga nende sõnavõtud samasugused nagu need mille kohta ühe  kuulsa eesti filmi tegelane arvas, “Kus sul, partorg, on ikka sõnad – proletariaadi diktatuur ja … Kuulan sind, päike paistab, silma vajub kinni…”.

Ma olen paaril korral mauranud teemal kodune energiatootmine. Selle võludest, müütidest ja valudest. Ja jõudnud igal korral tõdemuseni, et kuna koduse energiatootmise esialgsed investeeringud on liiga suured ja riigipoolne tugi olematu siis on Eestis kodune energiatootmine vaid rikkama ühiskonnakihi “kiiksuga” liikmete eralõbu. Riiklikult toetatakse pigem riigi omanduses oleva Eesti Energia edusamme karjääride suuremaks/sügavamaks kaevamisel ning ““Sõõrumaa-pole-kuidagi-seotud” seaduse” kaudu vaid teatud taastuvenergia ettevõtteid. Kuluaarides viidatakse sellele, et igasugu selliste kodus taastuvenergia tootmise toetamise programmideks on väga keeruline saavutada poliitilisi kokkuleppeid.

Ma isegi usuks seda kui poleks pisikest uudist Inglismaalt mis teadupoolest on üks vanema ja arenenuma demokraatiaga riike maailmas. Sealsed poliitilised debatid võtavad teinekord aastakümneid aega enne kui midagi kokku lepitakse. Selle uudise taga olev kokkulepe aga saavutati väga lühikese aja jooksul.

Millega siis tegu? UK-s pandi 2010 aasta aprillist käima Feed-In Tariffs programm millega kompenseeritakse koduses majapidamises elektri tootmist. Lühike tsitaat:

If an average household, for example a three or four bedroom house, installed solar PV panels that generate electricity, the Feed-In Tariffs would provide the following benefits:

The electricity generated would pay the homeowner £836 (ca 15 700 EEK) a year tax-free

Remaining electricity costs would be reduced from £450 to £300: saving £150 (ca 2 820 EEK)

Therefore the total benefit would be £986 (ca 18 500 EEK) per year

This is based on an average use of 4,500kWh of electricity per year and the installation of 2.5kW of solar PV panels.

Continue reading “Eesti valitsus – kas keskkonnateadlik saamatus või tahtmatus?”

Eesti valitsus – kas keskkonnateadlik saamatus või tahtmatus?

Taastuvenergia kodus – kas on võimalik?

Polegi ammu sel teemal midagi kirjutanud. Seega, mauraks natuke. Ehk on minu mauramised mõnevõrra mõttekamad Strandbergi poolt pakutud tööaja lühendamisest. Aga see selleks.

Igatahes, juhtusin Internetis kolades ühe sellise huvitava “loomakatse” peale – Zeeland Small Wind Turbine Test Site. Tegemist siis 2005 aastal algatatud  projektiga millest võtsid osa DELTA N.V. (elektritootja), Provincie Zeeland (kohalik omavalitsus), Gemeente Sluis (kohalik omavalitsus) ja Stichting Zeeuwind (tuuleenergia koperatiiv). Greenlab, ENECO ja Greenchoice (elektritootja) ühisettevõte liitus projektiga mõnevõrra hiljem. See seltskond paigaldas terve hulga väikseid tuulegeneraatoreid sarnastesse oludesse ja teineteise kõrvale ja 12 m kõrgusele ja testis neid ühe aasta. Tegemist on Eesti mõistes hea näitega selles mõttes, et sealsed olud on sarnased Eesti omadega – keskmine tuulekiirus testi ajal oli 3,8 m/s mis on isegi mõnevõtta väiksem Eesti keskmisest 4,5 m/s. Hea võrdlusmaterjal on selle testi tulemused ka veel seetõttu, et generaatorite hinnad on toodud koos mastide ja mude paigalduskuludega. Ja seda ilma mingite kohalike või riiklike taastuvenergia grantide ja/või subsiidiumiteta. Continue reading “Taastuvenergia kodus – kas on võimalik?”

Taastuvenergia kodus – kas on võimalik?

Update

Vahepealne aeg on väga kiire olnud. Aga sellest siis kui midagi käegakatsutavat toimuma hakkab. Igatahes paistab, et mu elus on ees ootamas suuremad muudatused.

Minu silmatera, NOW! Innovations võitis Eesti Innovate!100 poolfinaali ja lülitati “100 World’s Most Promising Tech Startups” nimekirja. Loodetavasti annab see meile suuremat tuult tiibadesse…

Vahepeal on kaks sõbrannat välismaalastele mehele läinud. Ühen neist sai isegi pulmas käidud. Õnne neile mõlemale, nii USA-sse kui ka Inglismaale.

Ja veel, kuna Strandberg jätkab siis mina lahkusin. Nagu lubatud. Parafraseerides ammu aegu tagasi EÜE kokkutulekul loosungina kõlanud “Rahu saab teha ka ilma rahutuvideta” deviisi siis loodetavasti saab keskkonnateadlikku elu elada ka ilma “roheliste füüsikute ja pragmaatikute” parteisse kuulumata.

That is all. For now.

Update

Roheline kilekotist

© http://hostrise.com

Keskmise eestlasena ostan ma poest kilekoti, pakin oma ostetud nänni sinna sisse ja tarin koju. Kodus laon kauba välja ja panen kilekoti sahtlisse kust see hiljem meie kolmes erinevas prügikastis uuesti kasutuse leiab. Teoorias peaks meie eelsorteeritud prügi koos hoidev kilekott hiljem prügi töötlejate juures jõudma ümbertöödeldava plastiku hulka. Ja sealt siis, juba ümbertöödelduna uuesti kaupluse kassa juurde. Kuna ostmas käin ma kas Prismas või Selveris siis valdav enamus kilekotte meie majapidamises on biolagunevad. Aga muus osas peaks see ring siis just selline välja nägema.

Ma pole kindel kas spetsiaalsed prügikotid on samuti biolagunevad. Aga sõltumata sellest on minu jaoks arusaamatu kuidas kauplusest kassast ostetud kilekott peab olema aktsiisiga maksustatav aga prügikott mitte. Samuti nagu need pisikesed kilekotid mille sisse müüja kangekaelselt, vaatamata eraldi palvele seda mitte teha, kaupa kipub pakkima. Ka need ei kuulu aktsiisi alla. Ja nendega pole kodus peale äraviskamise muud suurt midagi peale hakata. Seda enam, et peale korralikku poeskäiku on nende väikeste kilekottide maht sama suur kui suure, kauba kojutoomiseks mõeldud koti oma. Continue reading “Roheline kilekotist”

Roheline kilekotist

What's up, duck?

Piisavalt pikk vaheaeg on vahele jäänud, pisuke ülevaade sellest mis vahepeal toimunud.

Sai ette võetud reis Kasahhi. Astana (vana nimega Tselinograd) sai pealinna staatuse 1997 aastal. Sellest ajast käib seal meeletu ehitus. Sisuliselt on kogu linn tuttuus, läikiv ja sini-kuldsetes värvides. Ametlik põhjus sinnaminekuks oli peaministri visiit aga olgem aus, mingist hetkest me ülejäänud IT seltskonnaga “irdusime” ametliku delegatsiooni tegevustest ja ajasime oma, IT asju. Mis neid õlletehaseid jms ikka külastada, seda enam, et õlut ma ju ei joo 😉

Astana, Eesti aukonsulaadi avamine Bayterek, Astana sümbolLühidalt kokku võttes paistis seekordne visiit resultaatide poolest vaat, et parim välja. Aga noh, eks nende idamaadega on keeruline asju ajada. Seda siis meie, euroopaliku arusaama kohaselt. Eks näis mis tulevik toob.

Peaministri visiidi üks eesmärke oli avada Astanas ka Eesti Vabariigi aukonsulaat. Pildil siis ka fotomälestus sellest üritusest. Esiplaanil Andrus Ansip, Marina Kaljurand ja Eesti aukonsul Bibigul Balpyk. Kui ametlik osa läbi sai siis paluti seltskond uhkelt kaetud laua juurde kus… eestlased lasid head ja paremat lipsu taha, kohalikud aga vaatasid pealt. Ramadan, mis sa ikka teed… Continue reading “What's up, duck?”

What's up, duck?

Taastuv. Energia ja tehnoloogia.

Reisi põhieesmärk läks ka korda, saime kokku erinevate firmadega ja nägime tervet hulka innovatiivseid lahendusi mida Eestis veel pole. Enamus ikka suunatud minu põhihuvi – kodu/talu/farmi elektri- ja soojusevajaduste rahuldamiseks. Ja ikka taastuvate, roheliste tehnoloogiate vallast. Uudisena ka jäätmete töötlemise alalt.

Arusaadaval põhjusel ei hakka ma neid nähtud/katsutud tehnoloogiaid siin üles lugema. Eellepingutel ja LOI-del tint alles kuivamas ja turg siinmail uurimata. Aga huvitavad olid need kohtumised ja tehnoloogiad igatahes.

Vahest kõige äärmuslikum oli üks lahendus kus ühest otsast imes seade sisse vastikusvärinaid tekitavat möga ja teisest otsast lasi välja elektrit, sooja ja tööstusele vajaminevat toorainet. No pisut utreeritult loomulikult. Aga ainult pisut 😉

Igatahes, loodetavasti kasvavad need kontaktid ja ideed millekski mõistlikuks. Seda enam, et ka riik on hakanud mõtlema sellele, kuidas alustavaid ettevõtteid paremini toetada.  Loodetavasti pole see abi sarjast too little, too late

Taastuv. Energia ja tehnoloogia.

PETA ja loomakaitsjad? Yeah, right…

PETA poolt Virginia Department of Agriculture and Consumer Services nimelisele asutusele esitatud andmete põhjal toodi  2008 aastal PETA varjupaikka kokku 2216 looma. 34 looma suunati edasi teistesse varjupaikadesse ning 2124 looma hukati. Uue kodu leidis PETA siis kokku 7-le loomale. Aasta jooksul?!?! Continue reading “PETA ja loomakaitsjad? Yeah, right…”

PETA ja loomakaitsjad? Yeah, right…

Tegemas

Album: Teeme Ära 2008Igatahes oli see vahva! “Paradigma ja Diskursus” nimeline kunstnike koristusbrigaad sai oma tööga hakkama. Minule usaldati vastutusrikas autojuhi ülesanne ja Pärnu kunstnikud uhasid koristada. Kõrvaloleval pildil esiplaanil meie vahva juht Liilia.

Üllatusena saime kokku 48 kotitäit prahti, kemikaale, rehve, väetist ja muud jama. Ära sai see kõik viidud ja Eesti on selle võrra puhtam. Pean au andma kogu (valdavalt naistest) koosnevale seltskonnale kes oma tööga väga hästi hakkama said.

Meiega kaasas oli ka üks ameerikast pärit härra kes kogu selle ettevõtmise üle siiralt heameelt tundis. Käed lõi temagi külge ja veertas hoolsalt vanu rehve.

Peale koristust Are lipujaamas suppi ja kringlit süües sai selgeks, et kogu seltskonnal oli tehtust tõsine heameel. Nüüd randa ja veini maitsma. Järgmisel aastal uuesti!

Tegemas